Pere konverentsid

Pere konverentsid

Perekonverentside põhieesmärk on mõelda perekonnale kui ühiskonna algrakule ning tema mõjule ühiskonnas. Terve ja õnnelik pere on rõõmu allikas oma ümbruses. Käsitletakse perekonna mõju ühiskonnale ja ühiskonna mõju perekonnale.

Vaatame, kuidas pere stabiilsus soodustab iga inimese emotsionaalset ja sotsiaalset stabiilsust ning vastupidi.

Püüame pakkuda ideid, kuidas vanemad saaksid ühiskonnas aidata kasvada sisemiselt tugevatel lastel, ka sellises ühiskonnas, mis seda tegelikult ei soosi. Perekonverents on suunatud lapsevanematele ja hariduse teemaga seotud inimestele.

Tänaseks on perekonna konverentsid toimunud 2003. aastast ning nende läbiviimise vajalikkust näitab järjest suurenev huvi.

Kuna haridusmaastik on valdavalt orienteeritud intellektuaalsete teadmiste pakkumisele, peame perekonna toimimiseks suunatud tegevust eriti oluliseks. Tänaseks on perekonna konverentsid toimunud juba 2003. aastast. Nende vajalikkust näitab kasvav huvitatus. Nagu lapsekasvatus on kunst ja teadus, nii on seda ka perekond. Kõik me oleme erinevad, kõik pered on erinevad. Ometi on meil kõigil mingi ühisosa, mis tuleb sellest, et me oleme inimesed. Sellest tulenevalt saame ja peame õppima, et saada paremaks inimeseks, paremaks emaks ja isaks.

Kõigi perekonverentside puhul on ühine vajadus pakkuda teadmisi, et aidata kujuneda tervematel peredel, harmoonilisematel lastel ja seega paremal ühiskonnal.

Perekonna konverentside pealkirjad kõnelevad iseendi eest.

2019. aasta perekonverents

Imeline maailm: kuidas toetada lapsi maailma avastamisel

Esineb rahvusvaheliselt populaarne lastekasvatusspetsialist

CATHERINE L’ECUYER.

Seminar on kõigile tasuta! Sihtrühm: lapsevanemad ja õpetajad

Ettekanne on inglise keels, sünkroontõlge eesti keelde.

Toimumiskoht: Tallinna Ühisgümnaasium, Pärnu mnt 71, 10134, Tallinn

12. aprillil 18:00-19:00

Lisainfo siit

2018. aasta perekonverents

Haridus digiajastul

FOOKUSES ON UUED PEDAGOOGILISED VÄLJAKUTSED MEIE DIGITAALSES MAAILMAS  

Viimastel aastatel on digitaaltehnoloogia areng ja levimine kaasa toonud suuri muutusi isiklikul ja sotsiaalsel tasandil. Sellega on paratamatult kaasnenud ka digitaalne pööre haridusvaldkonnas: muutunud on teadmiste omandamise ja liikumise viis, see, kuidas õpetaja õpetab, lisandunud on uued pedagoogilised võimalused Interneti ja digitehnoloogiate kasutamisel klassiruumis, jne.  

Kindlasti mängib kool üliolulist rolli infotehnoloogia õppimisel ja õpetamisel. Aga mitte ainult. Väga tähis osa on selles ka perekonnal, sest just see on kohaks, kus laps esimest korda nutiseadmetega kokku puutub.  

Seega mitte ainult õpetajad, vaid ka lapsevanemad peavad olema pädevad õpetama oma lastele digitaalmaailmas orienteerumist. See on tänapäeva vanemate uus väljakutse: 

-nende esimeseks sammuks sel teekonnal on digitaalne kaasatus ehk uute tehnoloogiate kasutamise hõlbustamine. Siit tuleneb IT-valdkonna strateegilise arengu planeerimise tähtsus. 

-teiseks sammuks on õpetada digitehnoloogilisi vahendeid hästi kasutama: mitte ainult oskuste omandamiseks, vaid ka tasakaalu tagamiseks, mis võtab arvesse üldisemaid hariduskeskkonna kriteeriume.

Oma loengul Birgy Lorenz tutvustas “küberpähkel 2017” uuringu tulemusi (https://kyberpahkel.c-lab.ee). „Küberpähkel“ on digitaalse ohutuse alane uuring õpilastele ja elanikkonnale, mis viidi  TTÜ poolt läbi 4.-9. klassi õpilaste seas. „Küberpähkli“ peatoetaja on Kaitseministeerium. Lisaks rääkis ta 2017. aastal loodud Informaatika õppekava uutest valikmoodulitest 1.-9. klassile ja gümnaasiumile.

Kava

Kuidas luua õppimist ja motivatsiooni toetavat keskkonda, Grete Arro PhD, Tallinna Ülikool, Haridusteaduste instituut, Haridusinnovatsiooni keskus, Teadur 

“Digitaalne ohutus – õpilaste pädevused ja täiskasvanute vastutus selle kasvatamisel”,  Birgy Lorenz, PhD, Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht; Tallinna Tehnikaülikooli teadur ning Informaatikaõpetajate Seltsi juhatuse liige.

Loengu lõpus loosis ta osalejate vahel välja küberkaitse-teemalise kaardimängu „CyberSec juhtumid – nr. 1“ (go.ttu.ee/csgame). 

“Social media’s impact on youth. Guiding them to make the right choices.” („Sotsiaalmeedia mõju noortele. Aidata neil õigeid valikuid teha“) Elisabeth Clément, inglise keele õpetaja, English School, Helsinki.

2017. aasta perekonverents

Vabadus

Elades vabaduses, Isa Pedro Cervio, PhD, filosoofia õpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis

Kasvatamine vabaduses, Kersti Nigesen, Vanalinna Hariduskolleegiumi juhataja, uut tüüpi haridusasutuse ja ainulaadse haridusmudeli looja. 2016. aasta koolijuhi tiitel

Vabadus, enese sidumine ja truudus, Nele ja Ivar Aus, IFFD perekoolituse moderaatorid

Seminaril vaadeldi päevakajalisi küsimusi, mis on olulised – ja mõnikord ka keerulised – meestele ja naistele, kes elavad keset maailma 21. sajandil. Loengud, arutelud ja tunnistajate ütlused aitasid mõista, mis on vabadus ning kuidas see aitab kaasa meie õnnele. Seminaril uuriti väljakutseid ja vastutust, mis vabadusega kaasnevad ning kuidas see võimaldab meil täita eluaegseid siduvaid kohustusi. Seminar oli kõikidele paaridele kasulik, kuid see andis inspiratsiooni ka teistele huvilistele ja kaasamõtlejatele.

Meil oli võimalus esitada küsimusi ning omandada teadmisi filosoofi käest; lapsevanemate käest, kelle peres on kokku kuus last ning kes on perekonna arengu spetsialistid ning kogenud ja tuntud koolijuhi käest.

Infot IFFD kohta

The International Federation for Family Development (IFFD) ehk Rahvusvaheline Perekonna Arengu Föderatsioon on valitsusväline, sõltumatu ja mittetulunduslik föderatsioon, mille esmane ülesanne on perede toetamine läbi koolituse. IFFD programmid põhinevad osalusmetoodikal, mille eesmärgiks on aidata vanematel parandada abikaasade vahelisi suhteid ja arendada laste kasvatamise oskusi, et igapäevastele väljakutsetele vastu astuda kindlustunde, paindlikkuse ja hea tujuga.

Tänaseks on laienenud 58 riiki üle maailma.

Lisainfo:  www.iffd.org

2016. aasta perekonverents

Rahu kolm dimensiooni

Sisemine rahu, Piiskop Philippe Jourdan, Eesti Katoliku Kiriku administraator

Rahu perekonnas, Agata Jurolaite-Mažeikiene, jurist, ja Mantas Mažeika, IT-spetsialist

Rahu ühiskonnas, Evelyn Kaldoja, Postimehe välisuudiste toimetuse juhataja

Laupäeval, 9. aprillil, toimus pereseminar, milles piiskop Philippe Jourdan rääkis sisemisest rahust, mis on aluseks perekonna ja ühiskonna rahule.

Sisemine rahu ei ole selleks, et isoleeruda omaetteolemisse,  mis tekib sellest, et naudin üksi oma materiaalset rahu ja vaikust. Näitena tõi ta sabariidid, kes elasid Lähis-Idas hedonistlikult, nautides mõnusat ja rikast elu. Eesmärk oli üks – vältida kannatust. Padjad olid neil täidetud roosi- õielehtedega, et muuta magamine mõnusaks. Ühel päeval kohtas üks sabariit teist, kes nägi väsinud välja. Kas sul ei ole roosiõitega patja, küsis esimene sabariit teiselt? On küll, kuid üks roosiõieleht oli pooleksmurtuna mu külje all ja ma ei saanud magada…

Kui inimene väldib kannatusi ja põgeneb nende eest, tulevad kannatused varem või hiljem ikkagi. Oluline on võtta kannatusi vastu ilma kaotamata rahu. Läbi palve saada aru kannatuse tähendusest ja selle kohast Jumala plaanis.

Mõistmaks, et meie kannatused ei ole võrreldavad tõeliste märtrite kannatustega, rääkis Isa Philippe Vietnami märtritest 19. sajandil, kelle kannatustest annab ettekujutuse üks muuseum Pariisis.

Seega on sisemine rahu suures osas seotud kannatuse omaksvõtuga, mitte selle eest põgenemisega.

Nii saame muuta kannatuse headuseks. Kristlik rahu ei saa olla individualistlik, lahus teistest inimestest.

Rahu on vaja paluda Jumalalt endale ja teistele inimestele.

Agata Jurolaite-Mažeikiene, jurist, ja Mantas Mažeika, IT-spetsialist, kes on abielus seitse aastat ja kolme lapse vanemad, rääkisid rahust perekonnas.

Leedus on olema Pereülikool, mille lõpetab sellel aastal umbes 300 inimest, kus antakse teadmisi, et elada õnnelikumat pereelu. Koolitus on rahvusvaheline, baseerub teaduslikel uuringutel mehe ja naise ning laste kohta ning juhtumitel igapäevasest elust.

Nii nagu on olemas gravitatsiooniseadused, kehtivad ka mehe ja naise omavahelistes suhetes kindlad tõekspidamised, mida on vaja teada.

Esimene põhimõte on, et teineteise tundmist on vaja uuendada, selleks vajavad mees ja naine kahekesi olemist, et suhelda ja küsida küsimusi, nagu alguses – mis Sulle meeldib, mis teeb õnnelikuks, sest inimesed muutuvad elu jooksul.

Teine põhimõte on see, et mõlemad peavad teadma, milline on teise „armastusekeel“. Siin on viis varianti – komplimentide tegemine; kvaliteetaeg teisega, et vaadata silma ja rääkida; kingitused; kodutööde tegemine, mis nõuab kindlasti aja planeerimist ja pingutust; füüsiline puudutus, mis on paljude jaoks olulisim.  Et peres oleks armastus, on vaja teada, milline „armastusekeel“ on teise jaoks tähtsaim?

Ka laste puhul on sageli need armastuse väljanäitamise viisid erinevad ja hea on neid teada, et laps tunneks end armastatuna.

Kolmas põhimõte on prioriteedid. Igal päeval on vaja teha valikuid nendest prioriteetidest sõltuvalt. Võib olla, et on perioode, millal ühe või teise pereliikme jaoks on töö tähtsaim, kuid ka seda on vaja läbi rääkida ja teha kompromisse, et pere ei jääks tahaplaanile.

Lõpetuseks ütles Mantas, et kõik algab jällegi rahust endas, spirituaalsest elust,  mille saladuseks on palve.

Evelyn Kaldoja, Postimehe välisuudiste toimetaja,  rääkis rahust ühiskonnas. Nagu on olemas paanika külvamise nakkus, on olulised inimesed, kes saavad külvata rahu.

Sageli aitab meil saavutada armastavamat suhtumist ümbritseva suhtes meie ajalugu, mis omakorda aitab mõista. Ajaloos on olnud väga hulle asju ja olukordi, kuid pikem perspektiiv selle sündmusega aitab kasvada inimese empaatial. Palju oli näiteid küll katoliikliku kiriku rasketest aegadest, samuti migratsioonist, mis  viisnäiteks mitu miljonit iirlast USA-sse 20. sajandi alguses majanduspõgenikena, kes ei tahtnud kodumaal nälga surra. Samas ei oodanud neid USA-s eriti keegi…

Minevikuteemadelt siirduti läbi küsimuste tänapäeva poliitilisse reaalsusse, et teada saada rohkem Süüria arameakeelsetest kristlastest, või Kesk-Aafrika olukorrast.

Kõik küsimused leidsid professionaalsed vastused ja läbi teadmiste laienes kindlasti ka kuulajate empaatia.

Kokkuvõttes rahuseminarist  tõdeti, et meile antud vabaduse hea kasutamine on igapäevane ülesanne ja igaühe vastutus. Ajalugu on täis suuri torme, mis on raputanud iga põlvkonda. Samuti on  nendes tormides palju inimesi, kes on valinud pühaduse tee…

2015. aasta perekonverents

Seminar “Maarjamaa 800”

“Quo vadis, Maarjamaa? Kuhu lähed, Maarjamaa?”, Isa Vello Salo, Pirita kloostri kaplan

“Halastava pilguga teenäitaja. Neitsi Maarja kujutamine Euroopa kunstiloos”, Kerttu Männiste, Kadrioru kunstimuuseumi kuraator

“Miks Eestit kutsutakse Maarjamaaks?”, Toomas Abiline, ajaloolane ning Kiek in de Kök ja Bastionikäikude muuseumi juhataja

Kuula Maarjamaa seminari loengute salvestusi klikates loengu pealkirjale!

2014. aasta perekonverents

Perekond – parim, mille kaudu muuta ühiskonda paremaks
“Mitmelapselises peres on paljud asjad lihtsamad – suure pere isa vaatevinklist. Valikutest, millest sõltub palju.”
Ivar Aus , AS Oma Ehitaja piirkonna direktor, IFFD moderaator, Juuru Gümnaasiumi hoolekogu esimees, 6 lapse isa

“Kuidas tänases ühiskonnas aidata lapsel kujuneda sisemiselt tugevaks täiskasvanuks? Meelekindlus ja sisemine tugevus lapses – mida saame vanematena teha?”
Vilius Bernatonis, advokaat, IFFD perekoolituse moderaator, 4 lapse isa

2013. aasta perekonverents

Kasvamine peres usus ja usuga
“Usu osa kasvatuses”
Maria Tilk, PhD, Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituut

“Ettekanne: kuidas ja miks me seda teeme?”
Lehari Kaustel, produtsent

“Kooskasvamine peres, vaimne dimensioon läbi praktika”
Nele Aus, õpetaja, kuue lapse ema

2012. aasta perekonverents 

Perekond ja tervis


“Lapsevanem, laps ja perearst – mida peaksime teadma?”, dr. Age Margus, Leht ja Margus Perekeskus

“Tervendamine läbi sidemete alglätetega”, Ene Üleoja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor

“Perekond ja palliatiivravil pereliige”, Andra Õismaa, AS MEDICUM, koolituskeskuse juht

2011. aasta perekonverents 

Perekond – vaba aeg ja meelelahutus


“Perekond – inimühiskonna läbitud etapp või parim arengukeskkond lapsele? “, Jaanus Ütt, IFFD perekoolituse moderaator

 “Digitaalne põlvkond. Mida lapsevanemad teada võiksid”, PhD Andra Siibak, Tartu Ülikool

“Lastega mängimine”, Nele Aus, haridusnõunik

“Rävala noorteklubi haridusprojekt: kas vaba aeg kujundab lapse isiksust?”, Fabienne Chmara, MTÜ “Kultuur ja Perekond” projektikoordinaator

2010. aasta perekonverents

Kasvatada, et väärtustada elu
“Rahvusvaheline õigus ja kasvatuse vabaduse õigus”, Varro Vooglaid, jurist

“Tüdrukud ja poisid õpivad erinevalt”, Marisun Gajitos, pedagoog, Helsingi Inglise Kolledž

“Inimeseõpetus Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis (VHK)”, Maria Madise, pedagoog, VHK

“Lähedustunde arendamine ja abielu”, Nijolë Liobikienë, kirurg ja Leedu Perekeskuste rajaja 

2009. aasta perekonverents 

Perekond, vabadus ja vastutus
“Vabaduse ja vastutustunde kasvatus”, Nele Aus, haridusnõunik

“Seotus ja vabadus: kas igavene truudus on võimalik?”, Piiskop Philippe Jourdan, Eesti Apostellik Administraator

“Isiksus, õppimine ja lapse õppimise toetamine”, Elina Reva, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud

“Emaks-isaks kasvamine”, Nele Aus, haridusnõunik

2009. aasta Perekonverentsi salvestisi saate vaadata Rävala keskuse Youtube’i kanali vahendusel! 

2008. aasta perekonverents

Perekond, kultuuri edasikandja

“Perekond: Õigused ja vastutus”, Karin Kask, Tallinna Perekonnaseisuameti juhataja

“Inimene, abielu ja perekond kaasaegses kultuurikontekstis”, Prof. PhD Michael von Waldstein, International Theological Institute for Studies on Marriage and the Family (Gaming, Austria)

“Väärtused, mida perekond annab ühiskonnale”, Piiskop Philippe Jourdan, Eesti Apostellik Administraator

“Perega koos söömise tähtsus”, Tiina Tšatšua, EBSi etiketiõppejõud

Teemaks oli “Perekond, kultuuri edasikandja”. Perekondade kriis annab sügavamalt märku ühiskonna kriisist. Tugevad pered on parim keskkond harmooniliste isiksuste kujunemisele. Kuid selle jaoks on vaja teadmisi, et olla parem abikaasa ja parem lapsevanem. Kuidas toimida eetiliselt, teha õigeid valikuid, kahjustamata teisi inimesi. Kuulajad said ülevaate abiellumise protseduuriga seonduvast, millest rääkis pr. Karin Kask, Tallinna Perekonnaseisuameti juhataja.

Väga elavat huvi tekitas Austria ülikooli õppejõu professor Michael von Waldsteini (8 lapse isa) ettekanne teismeliste lastega seonduvast, asjaolust kuidas muusikatööstus ja televisioon kasvatab laste protestimeelt ja huvi varajaste suhete järele. Kuulajatele oli väga kosutav kuulda perele pühendunud inimese juttu, kes sõnastas mitmed ajatud põhitõed.

Järgnes piiskop Philippe Jourdan´i ettekanne, mille teemaks oli “Väärtused, mida perekond annab ühiskonnale”

Viimane esineja, Tiina Tšatšua EBSi etiketiõppejõud, rääkis perega koossöömisest, milline tähendus on sellel erinevates kultuurides ja tänapäeva Eestis.

2007. aasta perekonverents

Perekond ja haritus

“Perekonna mõju isiksuse arengus”, Isabelle Gaullier, magister perekonna teemadel, ICF Navarra Ülikool

“Kas ja kuidas pöörata lapsi tagasi lugemise usku?”, Anne Kõrge, lastekirjanduse konsultant, Eesti Lastekirjanduse Keskus

“Avameelselt vabakasvatusest ja lapse iseloomust”, Nele Aus, õpetaja ja haridusnõunik

“Perekond kui väärtuste edasikandja”, Piiskop Philippe Jourdan, Eesti apostellik administraator 

2006. aasta perekonverents

Pere ja töö ühitamine

„Töö ja pere ühitamine“, Paul Eerik Rummo, Rahvastiku minister

„Work and home: the key for excellence“, Maria Pia Chirinos, PhD

„Ametialane töö ja naine Edith Stein’i mõtlemises“, Olga Zurjari, Äripäeva toimetaja

„Peretraditsioonide tähtsus 21. sajandi ühiskonnas“,  Reet Vääri, Eesti keele kaitse ühingu asejuhataja

2005. aasta perekonverents

Suhtlemine perekonnas


“Eesti perekonna sotsioloogiline portree”, Dr Leeni Hansson

“Abikaasade vaheline suhe”, Ingrit Vooglaid


“Johannes Paulus II, perekonna kaitsja”, Mgr. Philippe Jourdan

“Vanemate ja laste suhted”, Juta Tulev


“The Family, the School and the Teaching of Virtues” (“Perekond, kool ja vooruste õpetamine”), dokumentaalvideo, Dr. David Isaacs.


Seminar oli põhiliselt suunatud haridustöötajatele ja lapsevanematele. Kõigepealt esitas Dr. Leeni Hansson Eesti perekonna sotsioloogilise portree, toetudes viimase 10 aasta jooksul TPU RASI-s läbi viidud elanikkonnaküsitluste andmetele. 


Ta rõhutas, et “perekond on teatavasti laste esmase sotsialiseerumise kohaks, sest just perekonnas omandab laps sotsiaalse suhtlemise formaalsed ja mitteformaalsed normid. Sotsiaalse käitumise, aga ka hoiakute, väärtushinnangute ning eetiliste normide kujundamine toimub perekonnas nii teadliku kasvatuse kui vanemate otsese eeskuju kaudu. Seega võime perekonda pidada teatud mõttes sillaks ühiskonna mikro- ja makrotasandi vahel,”. 

“Tõeline armastus täiustab elu ja avardab isiku eksistentsi.” ütles Ingrit Vooglaid. Abikaasadevaheline suhe peaks olema suunatud kummagi eneseleidmise toetamisele. Inimene areneb läbi kogu elu, koos sellega ka inimsuhted. Selles oligi Ingriti ettekanne põhimõte: valmisolek ennast ja endast teisele anda igal eluhetkel (nii headel kui ka halbadel päevadel) on abielulise armastuse ja suhte üks alustalasid. See pole midagi muud, kui tingimusteta armastamine, milles tunnustatakse nii vastastikuseid erinevusi kui ka teineteise erinevaid väljendusvahendeid. Kokkuvõttes võiks öelda, et see on usu ja lootuse teekond üha parema teineteisemõistmise suunas. 

Praktikumi “Vanemate ja laste suhetest” keskseks teemaks oli reflektsioon e. sisevaatlus – enesega (vanema kui vastutajaga) tuttavaks saamine. Kasutati mitmeid kujundlikke võtteid kuulajate osaluse aktiviseerimiseks (langevarjur, üksik palmiga saar; püramiidluuletus jt). Vanemad tundsid lihtsatest küsimustest ilmset kergendust, vastasid kiirelt ja selgelt. Tulemused olid hämmastavad. Meie perekondadel on vajaka moraalsest toetusest, laste vanemaid iseloomustab kohatine ebakindlus. Neil on soov kasvatada oma lapsi hästi, kuid teadmised perekonnaelust on puudulikud. Praktikumi tulemuseks oli: ennast tundes oleme paremad suhtlejad ja suunajad.

2003. aasta perekonverents

Armastus ja elu edasiandmine 

Mõtisklesime elu edasiandmisega seotud teemade üle juriidilisest, teaduslikust, filosoofilisest ja teoloogilisest vaatepunktist. Konverentsi teemadeks olid: 

“Loomulik pereplaneerimine”, Ingrit Vooglaid

“Aukartus elu ees teaduslikus uurimises”, Cecilia Sarmiento

“Abort Eesti õigussüsteemis” mittejuristi pilgu läbi, Toomas Vooglaid

“Abielu ja inimliku armastuse loomus”, Mgr Philippe Jourdan

“Miks mitte armastada mõlemat”, dokumentaalvideo